2. Avaliku huvi mõiste. Tulumaksuseaduse § 11 lõige 2 punkt 1 kohaselt peab ühing tegutsema avalikes huvides. Mõiste „avalik huvi” on määratlemata õigusmõiste ja seega ei ole sellele definitsiooni olemas. Avalikule huvile lähedane mõiste on ühiskondlik huvi. Avalikes huvides tegutsemine tähendab, et :. Avalik huvi kui määratlemata õigusmõiste. Juridica III/2005, lk 188. 18 K. Merusk., Administratsiooni diskretsioon ja selle kohtulik kontroll. Juura 1997, lk 68-70.-viidatud I. Jürgen. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine kui kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise alus kriminaalmenetluses. Juridica I/2004 lk 34.. Avaliku huvi mõiste Tulumaksuseaduse § 11 lõige 2 punkt 1 kohaselt peab ühing tegutsema avalikes huvides. Mõiste „avalik huvi” on määratlemata õigusmõiste ja seega ei ole sellele definitsiooni olemas. Avalikule huvile lähedane mõiste on ühiskondlik huvi. Avalikes huvides tegutsemine tähendab, et :. põhiseaduspärasuse osas määratlemata õigusmõiste "põhjendatud huvi" kasutamisel, on asjaolu, et 2011. a vastu võetud ja 01.01.2012 jõustuv HKMS (millele viitab oma määruses ka Tartu Ringkonnakohus) ei kasuta seda mõistet enam. Viimane ei tähenda siiski, et tuvastamiskaebuse. Avalik huvi on määratlemata õigusmõiste. Näiteks on õiguskirjanduses avaliku huvina (ka ühiskonna huvina) käsitatud kõike seda, mis puudutab kõikide eesmärke ja kutsub esile kõikide ühise tegemise. Veel on märgitud, et riigi huve ei saa vastandada avalikele huvidele ja avalik huvi paneb riigile kohustuse tegutseda kooskõlas selle huviga.. Olulise avaliku huvi mõiste on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb igakordselt sisustada lähtudes konkreetse planeeringu asjaoludest. Seega on kohalikul omavalitsuse vajalik tuvastada oluline avalik huvi ning seejärel võib kaalutluse tulemusel kohalik omavalitsus algatada detailplaneeringu koostamise.. asjaoludega.[8] Enim tuntud määratlemata õigusmõiste on avalik huvi. Iseenesest ei saa määratlemata õigusmõistete kasutamist õigusaktides a priori taunida. Sageli on nende kasutamine põhjendatud, sest tegeliku elu situatsioonide rohkust ei ole lihtsalt võimalik kasuistlikult kirjeldada.. Avalik huvi (ka avalikkuse huvi, üldine huvi) on ühiskonna kui terviku huvi, mis põhjendab otsustustes eelistusi, millega tagatakse üldised hüved või välditakse nendele tekkida võivat kahju.Avaliku huvi seisukohast on olulised ühishüvised ehk sellised hüved, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaid mis on kõigile kättesaadavad, nagu loodus, turvalisus, kultuur jne.. Avaliku huvi mõiste on samuti Eesti õiguskirjanduslikes allikates kajastamist leidnud autori hinnangul ettevaatlikult ja väheses ulatuses. Üheks huvitavamaks materjaliks peab autor siinkohal Kadriann Ikkonen`i Juridicas avaldatud artiklit „Avalik huvi kui määratlemata õigusmõiste“.. AVALIKU HUVI MÕISTE Legaaldefinitsioon puudub – liiga abstraktne, muutuv ja sõltub kontekstist On määratlemata õigusmõiste Midagi, mis on konkreetse ühiskonna, kui terviku, huvides ja nii enamuse kehtestatud Materiaalselt hõlmab kõik selle, mis on vaja riigil teha ja mida üksikisik teha ei saa (tavaliselt) Formaalses mõistes on seadusandja (demokraatliku enamuse) …. Avalik huvi on määratlemata õigusmõiste, nagu on seda ka mõisted hea usk, head kombed, ebalo-jaalne, tunnustatud jurist, mis on suunatud ava-liku hüve loomisele või säilitamisele. Avalik huvi kui õigusmõiste olulisemaks tunnuseks on asja-olu, et avaliku huvi sihtmärk – avalik hüve – on ühiskonnaliikmete vahel jagamatu.. Avalik huvi kui määratlemata õigusmõiste. – Juridica 2005, nr 3, lk 187–199. 5 Kehtivaid majandustegevusega alustamise nõudeid saab kontrollida Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori (EMTAK) otsingust (lahtri all „On erinõudeid“ leiab …. alused” (2004/8)6 ja „Avalik huvi kui määratlemata õigusmõiste“ (2005/3).7 Ajakirjale Juridica on esitatud avaldamiseks artikkel „Omandipõhiõigus ja selle piirid“,8 mis ilmub tegevtoimetaja hinnangul eeldatavasti 2005 10. numbris.. Austatud lugeja! Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 15 kohaldamine COVID-19 pandeemia puhul; Tehingu tühisus avalik-õigusliku keelu rikkumise tõttu. 2. Avaliku huvi mõiste. Tulumaksuseaduse § 11 lg 2 punkti 1 järgi peab ühing tegutsema avalikes huvides. Mõiste “avalik huvi” on määratlemata õigusmõiste ja seega ei ole sellele definitsiooni olemas. Avalikule huvile lähedane mõiste on ühiskondlik huvi. Avalikes huvides tegutsemine tähendab, et:. Käesolevas versioonis kasutatakse mõistet „üldine huvi“, mis on määratlemata õigusmõiste. Mõistet kasutatakse siinkohal seostatuna Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 32 sätestatud põhimõtetega , lugedes selle käesoleva dokumendi kontekstis samaväärseks ka Planeerimisseaduse § 4 lg 2 kasutatud mõistega „avalik huvi“.. Kaalutlusõigus haldusmenetluses ja määratlemata õigusmõiste sisustamisel. Avaleht. Teooria. ... Käesolev õpiobjekt selgitab, kuidas teostadakaalutlusõigust (sealhulgas, kuidas sisustada määratlemata õigusmõistet läbikaalumise). ... K., „Avalik huvi kui määratlemata õigusemõiste", Juridica 2005 nr 3 www.juridica.ee; Pikamäe .... Kaalutlusõigus haldusmenetluses ja määratlemata õigusmõiste sisustamisel. Avaleht. Teooria. Kaalutlusõiguse teostamise mudel ... V samm (eelduste asjaolude tabel) VI samm. 6.1. Eesmärk. 6.2. Õiguse üldpõhimõtted. 6.3. Avalik huvi ja isiku huvid. 6.4. Tingimused kaalutlemiseks. VII samm. VIII samm ... kui samas seaduses oleva .... põhiseaduspärasuse osas määratlemata õigusmõiste "põhjendatud huvi" kasutamisel, on asjaolu, et 2011. a vastu võetud ja 01.01.2012 jõustuv HKMS (millele viitab oma määruses ka Tartu Ringkonnakohus) ei kasuta seda mõistet enam. Viimane ei tähenda siiski, et tuvastamiskaebuse. Avalik huvi kui määratlemata õigusmõiste. – Juridica 2005, nr 3, lk 187–199. 5 Kehtivaid majandustegevusega alustamise nõudeid saab kontrollida Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori (EMTAK) otsingust (lahtri all „On erinõudeid“ leiab …. Avalik huvi kui määratlemata õigusmõiste. Juridica III/2005, lk 187–199 32 Sobiv on asukoht, mis sobib nii tehase rajamiseks kui ka tasuvaks toimimiseks ning arvestab ümberkaudsete elanike, kogukondade ja looduse taluvuse ning vajadustega (viide 31) 33 Planeerimisseaduse eelnõu (571 SE) seletuskiri, lk 42 34 www.rahandusministeerium.ee .... Magistriöö eesmärgiks on näidata, kuidas Tallinna linnas tuleb toime avaliku huvi kaitsmisega ja rakendamisega kohalik omavalitsus ja kuidas on Riigikohus sisustanud määratlemata õigusmõiste – avalik huvi. Samuti keskendustakse sellele millistes valdkondades esineb Tallinna linnas kõige enam konflikte avaliku ja erahuvi vahel.. Esmalt käsitleme eelnevalt nimetatud tingimust (a). Seega tuleb selgitada avaliku huvi ning tööstusliku ja ärilise iseloomu alamtingimusi. Juhime tähelepanu, et mõiste „avalik huvi” (Euroopa Kohus kasutab sünonüümina mõistet „üldine huvi”) ning selle sisustamine toimub lähtudes konkreetse juhtumi on määratlemata õigusmõiste. Kultuuriväärtus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb igal üksikjuhtumil määratleda. Muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt on kultuuriväärtus ... Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, so üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri, sh oluliste .... 2 kohaselt on Audiitorkogu avalik-õiguslik juriidiline isik. Avalik huvi on määratlemata õigusmõiste. Samas tuleb möönda, et arutlemine selle üle, millal on avalik huvi argumendina üldse vajalik ja kasutatav ning mis kindlasti ei ole avalik huvi, on äärmiselt asjakohane Audiitorkogu ning laiemalt ka vandeaudiitori. ww.riigiteataja.ee/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html. ww.riigiteataja.ee/gfx/indicator.gif. juhul kui avaliku sekotri hankija sõlmitava hankelepingu eesmärk on seotud võrgustikuvaldkonnas tegutsemisega ja hankelepingu eeldatava maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, võib avaliku sektori hankija kohaldada hankelepingu sõlmimisel RHS 2. peatükis sätestatud korra asemel 5. peatükis sätestatud korda (RHS .... Avalik huvi on ühiskonna kui terviku huvi, mis põhjendab otsustustes eelistusi, millega tagatakse üldised hüved või välditakse nendele tekkida võivat kahju[2]. Avaliku huvi seisukohast on olulised ühishüvised ehk sellised hüved, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaid mis on kõigile kättesaadavad, nagu loodus, turvalisus, kultuur jne.. 5. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik ka siis, kui avalikku veekokku soovitakse ehitada olulise avaliku huviga rajatis (planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 1 punkt 3, lõige 2). Olulise avaliku huviga rajatis on määratlemata õigusmõiste, mida normi rakendajal tuleb igal konkreetsel juhul sisustada.