Kõverjoon on joon, mis ei ole sirge või selle osa; Ruumiline joon ehk ruumijoon on joon, mis ei paikne täielikult ühelgi tasandil; Sirgjoon ehk sirge on lihtsaim joon, kõverusteta; Tasandiline joon on joon, mis täielikult paikneb mingil ühel tasandil; Viviani joon on joon, mida mööda sfäär lõikub ringsilindriga; Füüsikas

kõver|joon mat joon, mis ei ole sirge; ant. sirgjoon. Ringjoon on suletud kõverjoon. ©

Kõverjoon on joon, mis ei ole sirge või selle osa; Ruumiline joon ehk ruumijoon on joon, mis ei paikne täielikult ühelgi tasandil; Sirgjoon ehk sirge on lihtsaim joon, kõverusteta; Tasandiline joon on joon, mis täielikult paikneb mingil ühel tasandil; …

joon, mis ei ole sirge, vaid kaari, lookeid, jõnkse vms. omav ILI-1.5 relation(s) eq_synonym PWN-3.0 relation(s) eq_synonym curve 6(n), curved shape 1(n) the trace of a point whose direction of motion changes. CILI relation(s) eq_synonym curve 5(n ...

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut. Leitud 1 sobiv artikkel. kõver|joon mat joon, mis ei ole sirge; ant. sirgjoon. Ringjoon on suletud kõverjoon.

joon 2(n), piir 4(n) murdjoon 1(n) järjestikustest, paarikaupa ühise otspunktiga sirglõikudest koosnev joon, mis ei ole sirge (EKSS) ILI-1.5 relation(s) eq_has_hyperonym PWN-3.0 relation(s) eq_has_hyperonym line 1(n) a spatial location defined by a …

toroid < tor|`oid-oidi-`oidi 22e s > (< toor +-oid) • füüs pöördpind, mis tekib, kui tasandiline kinnine joon pöörleb ümber sirge, mis on selle joonega samal tasandil, kuid millel ei ole sellega ühispunkti. Vt ka toor

Eile õhtul kella poole kaheksa ajal avanes Pärnu Kesklinna sillalt huvitav ja kaunis vaatepilt: taevasse oli justkui joonlauaga tõmmatud sirge joon, mis silma järgi sai alguse kusagilt Pärnu lahe juurest ja kulges terava nurga alt ülespoole.

Missuguse sirge tõus on 2? ? Joonisel 1 ? Joonisel 2 ? Joonisel 3 ? Joonisel 4 ? Kõikide sirgete tõus on 2 ? Mitte ühegi sirge tõus ei ole 2; Võrdelises seoses y = 4x nimetatakse arvu 4 sirge y …

g) Punkti ja sihivektoriga määratud sirge võrrand x s y y y s x x 1 1. Näide. Kirjutame sirge võrrandi, kui sirge läbib punkti A(-5;4) ja sirge sihivektor on s = (2;-3). Saame võrrandi 3 4 2 5 x y. h) Sirge üldvõrrand Ax By C 0. Näide. Kirjutame sirge võrrandi, kui kordajad on A = -4, B = 1, C = -2 Saame võrrandi 4x y 2 0.

Kui joon ei ole väga sirge, korrigeeri seda. Joone tõmbamisel peab aluseks olema madalam märk seinte otstes. Kui tõmmatud sirgjoon läheb mõnes kohas madalamalt, kui plaadi kõrgus, pead nendes kohtades, kus põrand on kõrgem, plaate lühemaks lõikama. Samamoodi tuleks seinale joonistada vertikaalne joon.

Eksponentfunktsioon y = a x. Pange tähele: a>0 .Kui a oleks negatiivne, graafik ei saaks olla pidev joon. Näiteks, (-2) 2 = 4 ja järgmine punkt (-2) 3 = -8, järgmine (-2) 4 = 16 jne. Pange tähele: kõik funktsioonid kujul y = a x läbivad koordinaati (0,1). Geomeetriline jada ehk geomeetriline progressioon on jada, milles iga liikme ja sellele eelneva liikme jagatis on konstantne.

Kui ei ole öeldud teisiti, ... nurka poolitav sirge. Näide 3. Mis tahes punkt A(a; b) tasandil on samuti teist järku joon, sest tema koordinaadid a ja b on võrrandi ainukeseks lahendiks. Näide 4. Ka mis tahes kahel sirgel või ... ei saa järeldada, et teist järku joon on sümmeetriline

Funktsiooni y = f(x) graafikut nimetatakse kumeraks(nõgusaks) vahemikus , kui ükski tema punkt selles vahemikus ei ole ülevalpool(allpool) ühestki tema puutujast selles vahemikus. Joon y = f(x) on mingis vahemikus kumer, kui seal f′′(x) < 0 ja nõgus, kui f′′(x) > 0.

Geodeetiline joon on diferentsiaalgeomeetrias kõverjoon, kõverpinnal või üldistatud ruumis leiduv sirgjoone analoog; Jordani joon on topoloogias joon, suletud kõverjoon; Kruvijoon on konstantse kõveruse ja väändega joon; Kõverjoon on joon, mis ei ole sirge või selle osa; Ruumiline joon ehk ruumijoon on joon, mis ei paikne täielikult ...

Sirged on lōikuvad, kui nende samanimeliste projektsioonide lōikepunktid asuvad ühel ja samal sidejoonel ja kummagi sirge projektsioonid pole risti kaksvaate teljega (joon. 12b). 3. Sirged on kiivsed, kui nad ei lōiku ega ole paralleelsed (joon. 12c).

Ei ole lõpp-punkte. Sellel on kaks lõpp-punkti. Pikkus: Piiramatu: Kindlasti: Joonistatud paberil: Ei: Jah: Liini määratlus . Rida võib olla sirge, lõpmatu, pikk, pidev tee, mida iseloomustab noolepead, mis näitab, et joon liigub lõputult kahes suunas. See on ühemõõtmeline geomeetriline kujutis, kuna sellel on ainult pikkus ja laius ...

Eksponentfunktsioon y = a x. Pange tähele: a>0 .Kui a oleks negatiivne, graafik ei saaks olla pidev joon. Näiteks, (-2) 2 = 4 ja järgmine punkt (-2) 3 = -8, järgmine (-2) 4 = 16 jne. Pange tähele: kõik funktsioonid kujul y = a x läbivad koordinaati (0,1). Geomeetriline jada ehk geomeetriline progressioon on jada, milles iga liikme ja sellele eelneva liikme jagatis on konstantne.

Nagu mäletad, siis alguses oli meil joon mis ühendas kahte punkti, siis sellest sai läbi tõmmatud lõikuv sirge, mis andis teise mõõtme. Sama loogika kehtiv ka siin. Võtame uuesti selle koha, kus me tõmbasime joone kahe komemõõtmelise objekti vahele ja nimetasime selle ajaks ehk neljandaks dimensiooniks.

- sirge kahe punkti kaksvaated s(A,B), joon. 2.4f - sirge kaks ristprojektsioonir millest kumbki ei ole risti kaksvaate teljega s(s»,s"), joon. 2.5. Sirglõigu kujutamisel antakse tavali­ selt sirglõigu otspunktide projektsioonid ( AB{ A* Ä*, A^A”)). Sirglõigul asetseva mis ta­ hes kolmanda punkti C projektsioonid paikne­

Teine kiir: tõmbame läbi O sirge s-i, mis on paralleelne B D-ga, otsitav kiir peab lõikuma s-ga ekraanipoolsel fokaaltasandil, tähistame antud fokaaltasandi lõikepunkti U-ga. Teiseks valguskiireks on murdjoon, mis moodustub lõigust B G ning lõigu U G pikendusest.

Kolmnurga ümberringjoon. Ringjoont, mis läbib kõiki kolmnurga tippe nimetatakse kolmnurga ümberringjooneks. Kolmnurga kõigi külgede keskristsirged lõikuvad ühes ja samas punktis, mis on kolmnurga ümberringjoone keskpunkt.

Osa puhul nägime, et graafikul on sirge sinine joon, mis tähendab, et nad andsid taimele kogu aeg vett hirmuga, et äkki ei ole piisavalt,” jutustas Raev. Taim ei vaja kogu aeg palju vett ja õige kastmisstrateegiaga suudaksid nad viiendiku kuni kolmandiku kasutatud veest kokku hoida ning peale selle saagikust tõsta.

Hüperboolil ei ole ühtegi ühist punkti koordinaattelgedega. • Lineaarfunktsiooni graafikuks y = ax + b on sirge, mis läbib alati punkti (0; b) ning on võrdelise seose y = ax graafiku nihe y telje sihis vabaliikme b väärtuse võrra. • Kui a > 0, siis on sirge tõusev. • Kui a < 0, siis on sirge langev.

Ole sirge või kaldus, servade arv ei muutu. Viisnurkse prisma servade loendamise viise 1. Esimene vorm. Kuna viisnurga prismade alused on viisnurkad, siis igal alusel on viis serva. Teisest küljest projitseeritakse iga viiekümnendiku igast tipust teise viiendiku vastavale tipule; see tähendab, et on viis serva, mis ühendavad ühe alusega ...

4. Joon on sirge ja lühike – ei ole huvitatud romantikast. 5. Puudutab elujoont – sinu süda murdub. 6. Pikk ja kurviline – väljendad vabalt oma tundeid ja emotsioone. 7. Sirge ja paralleelne peajoonega – suudad oma tundeid vaos hoida. 8 .Laineline – sul on palju suhteid ja austajaid, kuid napib tõelisest armastusest. 9.

Nõudepesumasinal oma kappi ei ole. Tema paigaldatakse teiste kappide vahele. Kui nõudepesumasin jääb otsa peal viimaseks, siis pannakse tema ühele küljele lihtsalt külgplaat, 18 mm. ... Sirge köögi puhul arvestad/joonistad üksteise kõrvale – 60 cm külmkapp + 60 cm nõudepesumasin + 60 cm valamukapp + 60 cm sahtlid + 60 cm ahjukapp ...

Kõrgus: on joon, mis kulgeb tipust vastaspoolele ja ka see joon on selle külje suhtes risti. Kõigil kolmnurkadel on kolm kõrgust, mis langevad kokku punkti nimega orthocenter. Omadused. Skaala kolmnurgad on määratletud või identifitseeritud, sest neil on mitu neid esindavaid omadusi, mis pärinevad suurte matemaatikute esitatud teoreemidest.

Sirge tasandil §1. Sirge tasandil Kui tasandil on antud afiinne reeper, siis iga sirge tasandil on selle reeperi suhtes määratud lineaarvõr-randiga Ax + By +C = 0; (4.1) kus A2 +B2, 0 (s.t. A ja B ei ole korraga nullid). Viimase eelduse teeme alati, kui sirge on määratud võr-randiga (4.1), edaspidi seda rõhutamata.