millal kui ette koma. millal käib kui ette koma, millal mitte? Hästi lihtsalt ära seletatuna kui-võrdluses ei ole kindlasti koma Elas muretult kui linnuke. Kui lauses järgneb kuile tegusõna, siis on kui ees koma tahtsin talle öelda, kui kena ta selles kleidis välja näeb, aga paraku oli …

“Valikuvariandid on samad, kui temagi puhul” – pole jälle öeldist ega võrdlust. Millal siis peab koma panema ja millal mitte? Ta on suur kui/nagu karu – pole koma. Konkreetne võrdlus. Ta on suur, nagu/kui karu seda on – on koma, …

Kui ei oleks lausetes ühtegi koma, siis on võimalik tõgendada neid mitmeti. Lauses “Hakkame sööma, vanaema” on komal eriti oluline roll, kuna vastasel juhul hakatakse vanaema sööma. Samuti on lapsepõlvest meeles, kuidas öeldi, et “ja” ees ei käi koma, kuid kõrgemates klassides tuli välja, et osadel juhtudel on see lubatud.

Kui üks nendest tingimustest on täitmata, siis koma lauselaiendi taha ei panda. Kui näiteks lauselaiend alustab küll (osa)lauset, aga tema järel tuleb kohe öeldis, pole komal seal kohta. Selline pausita sõnajärg tundub vahel ka loomulikum.

Kui otsekõne, mis lõpeb küsimärgiga, on saatelause ees, ei tule küsimärgi järele koma, nt „Kas Tiit ei tulegi täna tööle?“ olid kolleegid murelikud. 2009-10-03 Ühendis suur-suur tänu on kahe esimese sõna vahel sidekriips, mitte koma. 2009-10-01 kui-lisand ei nõua koma, nt Tartu kui ülikoolilinn on .. 2009-09-01

KOMA Koma pannakse 1) aga, kuid, vaid, ent ette koond- ja rindlauses vastandatud lauseliikmete või osalausete eraldamiseks: Ilm oli kaunis, aga/kuid/ent väga külm. 2) ja, ning, nii...kui ka ette, kui neile eelneb üte, järellisand, kõrvallause, verbita lauselühend: Tulge siia, kulla poisid, ja näidake, kuidas te seda tegite.

sõnad nagu, kui, otsekui; koma pannakse, kui sõna nagu esineb tähenduses näiteks; Näiteks: Mitmed poeketid, nagu Rimi, Säästumarket ja Selver müüvad nii toitu kui ka tarbekaupu. koma ei panda võrdluse puhul; Näiteks: Riina nagu teisedki ei tahtnud valetada. koma ei panda, kui loetelu algab sõnadega niisugune, selline, seesugune jne

Sarnane on nagu ja kui kasutus. Kõige lihtsam on meelde jätta nii, et kui kuile või nagule järgneb tegusõna, siis paned koma, kui ei järgne, siis ei pane. Nt lauses "Tee, nagu sa ise heaks arvad" ei JÄRGNE "nagule" tegusõna - tegusõna on hoopiski lause lõpus.

Kui lauses on üks öeldis, siis on tegu l ih tlausega. Päike särab taevas. Kui lauses on enam kui üks öeldis, siis on tegu liitlausega. Päike särab taevas ja linnud laulavad. Lihtlaused, mis liitlause moodustavad eraldatakse komadega või sidesõnadega. Täna on külm. Panen mantli selga. -> Täna on külm ning ma panen mantli selga.

NII SIDESÕNAD KUI KA SIDUVAD SÕNAD ON SIDENDID. 1. Tõmba siduvatele sõnadele värviline ring ümber (10). 1. Peale õhtusööki, kui kodutööd olid tehtud, läksid Terje ja Tiit õue. 2. Pahandused algasid siis, kui tunnid olid lõppenud. 3. Mei ei jõudnud ära oodata, millal õpetaja tuleb. 4. Ema, kes oli ärevil, hakkas Annat kutsuma. 5.

Kui „etiga” algav kõrvallause järgneb pealausele, siis on koma mõistagi omal kohal („Loen raamatut, et igavust peletada”). Kui rõhuasetus muutub ning kõrval- ja pealause vahetavad kohad, satub „et” kõige algusse ja mingist komast ei saa juttugi olla („Et igavust peletada, loen raamatut”). Loogiline.

Koma tuleb lauselaiendi järele panna üksnes siis, kui: a) see alustab lauset või osalauset ja. b) selle järel ei tule mitte öeldis, vaid mõni muu lauseliige. Seega, seminarile ta tulla ei saa. Esiteks, tal on samal ajal õppetöö, ja teiseks, ta ei jõua muidu lastele lasteaeda järele.

Kui nagu ees on sõna sellised, niisugused, säärased, siis on tegemist võrdlustarindiga ja koma ei ole: Niisuguseid torumehi nagu Juhan Kään ja Peeter Vään on raske leida. Koma eraldab veel : dateeringus kohanime ja kuupäeva, kui need on nimetavas käändes: Tallinn, 12. märts 2001 ;

Kui jüts paneb koma õigesse kohta, on tema mõistusega kõik korras. Ta saab hakkama muudegi asjadega, näiteks tunneb ära, milline on pea- ja milline kõrvallause, ning teab, et kõrvallause eraldatakse pealausest komaga. Keeletundlikul jütsil on selle kohta näide varuks: "ütle mulle, kes on su sõbrad, ja ma ütlen sulle, kes oled sina ...

Millal kasutame sidesõnade kui, nagu ees koma? Kui neile järgneb järgmises lausepooles öeldis. 300. ... Mõtle näitelause, kus kasutame põimlauses sidesõna ega ees koma! Ma ei teadnud, mis on vastus, ega julgenud vastata. 500. Leia kõrvallaused ja lisa puuduvad komad! "Ehkki too nõid seda kunagi ise ei kinnitanud usun ikkagi et suur ...

Sidesõna "nagu" ees on kindlasti koma siis, kui ta tähendab näiteks, nt "Käisin suvel paljudes Eesti linnades, nagu Haapsalus, Pärnus, Võrus, Tartus ja Kuressaares". Kui on lauses konstruktsioon "niisugune ~ seesugune ~ selline ~ säärane ~ säherdune nagu X", siis koma "nagu" ees ei ole, sest tegu on võrdlusega.

Kui pannakse koma. Selleks, et mitte kahelda, kas koma pannakse "mis" ette ja millistel juhtudel on see tõesti vajalik, võite minna kahel viisil. Esimene neist on keerulisem ja nõuab teadmisi erinevatest asjaoludest: "mis" võib olla osake, liit või asesõna. Kolmandal juhul toimib see lause liikmena, asendades nimisõna.

Kui omadussõnad ja osalused kuuluvad nimisõna ja seisavad selle ees, kuid samal ajal liiguvad teised lause liikmed ära, peavad need olema ka komadega. „Kui meie auväärne töötaja ei jõua pärast haigla jõudmist, siis ta vallandatakse.” Põhjalikud …

Koma on minu jaoks olnud alati võimalus panna kaks lauset kokku. Ühesugused ja igavad laused kirjandis või väiksemas tekstis ei ole sobivad, sest neid on halb lugeda. Eesti keel ei oleks nii värvikas ja ilus kui komad puuduksid. Kõige rohkem puutun ma kokku komadega koolikirjandi kirjutamisel. Kirjandite kirjutamisel läheb minul kõige enam sassi millal tuleb […]

Avasin ukse, niipea kui kuulsin koputust. Ta sai kahe, vaatamata sellele et oli tuupinud terve õhtu. NB! Mitmesõnaliste sidendite puhul sõltub koma asend sisurõhust. Mingil juhul ei panda koma mõlemasse kohta. Kõrvallause võib asetseda pealause ees: Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud.

Millal pannakse aadressi kirjutamisel koma? Häid soove saates on hea meelde tuletada, kuidas vormistada aadressi. Tuletame meelde, et kui aadress on kohakäändes, siis koma ei ole: Tallinnas Ahtri tänaval ~ tänavas. Kui aadressi osad on ühel real ja nimetavas käändes, siis pannakse koma: Ahtri 12, Tallinn või Tallinn, Ahtri 12.

Kirjavahemärgid. Mõisted. . Rindlause on liitlause, kus on korduvad lauseliikmed.. NB! Aga, kuid, vaid, ent.. Lisand nimisõnaline täiend, on põhisõna ees/järel kui lisandiga ja olevas. käändes.. NB! Järellisand omastavas käändes 1 koma ja järellisand sihitisena 2 koma .. Põimlause liitlause, mis koosneb pealausest ja kõrvallausest..

Millal tuleb „seega“ taha koma? 14. mai 2015. Autor: Helika Mäekivi. Tekst peab olema sidus ja huvitav. Selle saavutamiseks lisatakse lausetele sageli mitmesuguseid sõnu, mis ei ole eluliselt vajalikud, aga annavad rõhku, seovad lauseid loogiliselt kokku, annavad tekstile isikupära ja väljendavad autori suhtumist.

Vene on sama ilus, kui see on raske. Ja nii välismaalastele kui mõnikord ka neile, kes seda varases lapsepõlves räägivad. Suurimad raskused tekivad sõnade stiilse kombinatsiooni, õigekirja ja muidugi kirjavahemärkidega. Paljud eeskirjad on keerulised, sest neil on palju nüansse ja erandeid. Näiteks koma enne liitu "kas".

Keelenõu: millal tuleb ´seega´ taha koma? - Sekretar. Autor: Tekstibüroo Päevakera • 18. mai 2015. Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.